„Grathelia“ on Mairi Lauriku uus, viies ulmeromaan inimestest, kes loo alguses seisavad silmitsi võimaliku katastroofiga planeedil nimega Grathelia. Nimelt läheneb planeedile meteoriit, mis võib saada saatuslikuks kogu inimkonnale. Ainsa võimalusena ennast päästa nähakse meteoriidi purustamist pommiga, kuid selle tulemusena tabab planeeti nüüd ühe suure kivikamaka asemel palju väiksemaid tükke. Mis kõige hullem, planeedi pinnale kukub ka meteoriidikildudega pihta saanud kosmoselaev, mis siiani sidesatelliidina orbiidil tiirles. Tulemuseks on tohutu häving ja algab apokalüptiline ellujäämisvõitlus.
Raamatu peategelased on 16-aastased Sara ja Trev. Kumbki võtab ette võimatuna näiva teekonna, et jõuda ainsasse paika, mida nad suudavad enam-vähem ohutuna ette kujutada. Sara suundub mandri põhjapoolses osas asuvasse koju ning Trev oma perekonnale kuuluvasse samas piirkonnas asuvasse jahimajakesse. Kui nende teed ristuvad, peavad nad õppima üksteist usaldama ja koostööd tegema.
Tegemist ei ole armastuslooga. Jah, nad ka armuvad, kuid see ei ole loo sõnum ning autor peatub sellel vaid põgusalt. Romaan keskendub tegelikult inimloomusele. Kuidas tuleks käituda totaalses kaoses? Kas õigem on püüda mistahes hinna eest ise ellu jääda või pigem aidata võimalikult palju kannatanuid ja abivajajaid? Keda saab usaldada ning kas täiesti üksi on võimalik ellu jääda?
„Grathelia“ ei ole just kõige originaalsema süžeega teos, ent käsitletavad teemad on ajatud ning maailm, mille kirjanik meie silme ette manab, on piisavalt huvitav ja võõrik, et uudishimu äratada. Kavala kirjandusliku võttena on jutustusse pikitud lõigud Grathelia kooliõpilaste esseedest koolis õpetatavas koduloo aines. Nii ei ole vaja sündmuste kirjeldamisse põimida nn taustalugu, et lugeja toimuvast paremini aru saaks. Nende katkendite kaudu on võimalik saada aimu, kuidas planeet minevikus koloniseeriti, millised ohud inimesi seal varitsevad ning kuidas on ühiskond üles ehitatud. Kõik ei ole ilus ja helge, planeedi ühiskonnas on lõhed ja kitsaskohad ning toimuv katastroof toob need selgelt esile.
Kokkuvõtteks võib öelda, et „Grathelia“ on köitev ulmelugu, mis haarab kaasa ja paneb ühtlasi ka juurdlema. Seda võib lugeda niisama ajaviiteks ning samas sobib see ka pisut filosoofilisemate mõtiskluste ergutamiseks. Lugeda võiksid seda lisaks noortele ka täiskasvanud.
***
Ilmunud: Lummur, 2024
Illustreerinud: Karoliina Tomasson
Mairi Laurik „Grathelia. Me jäime ellu“ e-kataloogis ESTER
Annika Naame
Tallinna Südalinna raamatukogu raamatukoguhoidja
