Me kõik teame unepealt rääkida, kuidas kõlavad muinasjutud Tuhkatriinust, Lumivalgekesest või Punamütsikesest. Roald Dahl väidab aga, et need jutud on…
„…pehmelt öeldes paras pada,
et lapsi mitte hirmutada.“ (lk 1)
Ta jutustab sellest, kuidas lood tegelikult olid. Raamatust saame teada, et Lumivalgekese loos uuriti võlupeegli käest lisaks sellele, kes on kõige kaunim kogu maailmas, ka hobuste võidusõidu võitja nime. Selle raamatu Tuhkatriinu ei soovinud abielluda printsiga, vaid tema meheks sai hoopis lahke marmelaadimüüja. Armsa Kuldkihara pahateod kolme karu juures väärivad Dahli arvates muinasloole hoopis teistsugust lõpplahendust. Millise üllatava lõpu saavad teised muinasjutud, saab lugeda raamatust.
Kokku on autor loonud uusversioonid kuuest tuntud muinasjutust: „Tuhkatriinu“, „Jack Imedemaal“, „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“, „Kuldkihar ja kolm karu“, „Hunt ja Punamütsike“ ning „Kolm põrsakest“.
Nagu raamatu pealkirigi vihjab, on need muinasjutud esitatud kõik värsivormis. Eesti keelde on värvika sõnakasutusega riimid seadnud Leelo Märjamaa.
***
Ilmunud: Draakon & Kuu, 2023
Illustreerinud: Quentin Blake
Tõlkinud: Leelo Märjamaa
Leia raamat e-kataloogist ESTER
Anu Sepp
Sõle raamatukogu juhataja