Lõbus kogupere luuleraamat, mis tõstab tuju, kuid salaja harib. See on säärane raamat, millest tahaks kellelegi pajatada või sealt luuletusi ette kanda nagu anekdoote, sest mõni neist ongi hirmnaljakas. Lisaks huumorile tekitab luuletuste osav keelekasutus huvi keele erinevate võimaluste vastu ning pakub arutlemiseks küllaga ainest. Kõige parem näide nalja kaudu keeletaiplikumaks saamisest on luuletus „Tünjas tüüp“:
„Nuttis kohvikus üks sell:
„Miks on kumjas mu kissell?“
Tünja tüübi taks näis usjas,
king kah kodune ja susjas,
tundsin ära selles nutjas
pankuri, kel soeng on nutjas.
Tagumik tal polnud paljas,
kuid see oli täitsa paljas.“ (lk 30)
Luuletuse järel on kenasti seletatud kaashäälikuühendi reeglit, kus sõna tüvi võib muutuda, nagu sõnadel „paljas“ tähendusega „alasti“ ja „pallikujuline“. Pean tunnistama, et esimest korda lugedes jäin isegi korraks mõtlema, miks luuletaja muudkui sõna „paljas“ korrutab ning ahaa-elamus oli seda ägedam.
Pisut on pikitud luuletustesse võõrsõnu, nagu „dressuur“ ja „streptokokk“. Samuti on mängitud ühes luuletuses tsitaatsõnadega wok ja rock, mis on hea võimalus arutleda selle üle, kas võõraid sõnu peaks eestipärasemaks muutma ning kas mugandid „vokk“ ja „rokk“ on hea lahendus.
Luuletuses „Liisi arvuti“ muutub arvutisõltlasest tüdrukutirts kolliks, kes kirjutab oma vanematele näpuga õhku LOL. Tegemist on inglisekeelse lühendiga, mille tähendust ei ole raamatus lahti seletatud ning vast tarvidust polegi, kuna see on niigi levinud laste ja noorte seas. Küll aga saavad noored lugejad vanemaid harida, kui tekib küsimus, kas enam ei osata õigesti „loll“ kirjutada.
Ei tasu peljata teemasid, mis puudutavad kakat, ninakolle ning vandesõnu – luuletustes on neid vahvasti lahatud ning see näitab taaskord kuivõrd loominguline on keel.
***
Ilmunud: Nähtamatu Ahv, 2022
Illustreerinud:Kirke Kangro
Maarja Kangro „Ulguv rula“ e-kataloogis ESTER
Siret Remma
Nõmme haruraamatukogu juhataja