Krystel Sutherland käsitles oma esimeses eesti keelde tõlgitud teoses “Meie keemilised südamed” leina ja depressiooni sügavaid musti auke. Uues teoses võtab ta ette aga hirmud ja ei jäta ühtegi liistu üles tõstmata. Hirm pimeduse ees, kodust väljumise ees, hirmude ees, ujumise ees, surma ees – kõik need ja palju muudki saab käsitletud.
Teos näitab hirmu koledaid pooli, kuidas see segab elamist, kuidas see võib inimese täiesti endasse neelata ja muuta tema maailma nägmise viisi. Kuid Sutherland pakub ka võimalusi, kuidas sellest väljapääsu leida, kuidas pisendada neid hiiglasuuri hirme. Ta ei jäta ka mainimata seda, miks üldse hirmud on olulised. Loomulikult ei ole see entsüklopeedia ärevushäirest ja foobiatest, vaid läbi põimitud armsa armastuslooga. Tähelepanuta ei jää ka perekond ja sõbrad, kes mängivad loos olulist rolli.
Kuigi tegemist tundub olevat raskete teemadega – raamatust käib ka läbi enesetapukatse ja surm on keskne külaline -, on raamat siiski pigem optimistliku eluvaatega ja rõõmsameelne. Jutustuslaad on pigem pealiskaudne ja humoristlik, sest nagu ikka kiputakse sisemuses peituvat õudust varjama huumori taha, kuid antud juhul laseb see keerulisi teemasid käsitleda ängistuseta ja annab võimaluse eemalt analüüsida.
Ilmunud: Rahva Raamat, 2019
Tõlkinud: Johanna Taiger
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja