See on kurblik lugu 12-aastase Sasha leinaga toimetulemisest ja unistusest saada koomikuks. Samal ajal üritab raamat rääkida ka depressioonist, kuid mõlema teema käsitlemine jääb nii pinnapealseks, et ei tekitaks vee peal isegi värelust. Aga kõige olulisem on olemas. Nutmine ei ole halb. Enesetapp on haiguse ehk depressiooni viimane faas.
Keegi ei imesta, kui viimase staadiumi vähki põdev inimene meie seast lahkub, aga ometi ollakse šokis, kui aastaid depressiooni käes vaevelnud inimene endale lõpu peale teeb. Viimase staadiumi vähki ei saa ravida (ma oletan, ega ma arst ei ole ja võib olla on toimunud juba mingid läbimurded antud teemal?), aga depressioonile võib leiduda abi. Olge tähelepanelikumad, utsitage oma lähedasi tagant, olge olemas. Aga vahel … Vahel tuleb ka lihtsalt leppida, et nii läks ja mitte ennast süüdistada.
Raamatule annab toredat väärtust ka püstijalakoomikute maailma tutvustamine. Autor jagab reaalseid nippe, kuidas oma komöödiasketšide tegemisega alustada. Samuti pakub kogenud autor nõu leinaga toimetulekul. See ei ole mitte lihtsalt ilus lugu vaid ka abivahend ja hea kaaslane raske aja üle elamiseks.
***
Ilmunud: Varrak, 2019
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna noorteteeninduse peaspetsialist