„Vahel näen ma unes, et jooksen.“ (lk 7) Vahel saame loo esimesest lausest aru, milliseks kujuneb meie lugemiselamus. Täpselt sellise teose on kirjutanud Leedu kirjanik Ignė Zarambaitė. Ometi ületas see minu julgemadki ootused.
Teose peategelane Ana või Anika on 16-aastane tüdruk, kes on oma elu jooksul kogenud mitmeid elumuutvaid sündmusi. Varasemad traumad on tüdrukust teinud aga kellegi uue –visama versiooni tema lapsepõlve kujust, kuid kas sellest siiski piisab. Kas välimusel on jõudu muuta inimese sisemust? Kas tugev väliskest kaitseb julma maailma hoopide eest? Kas nõrkuste näitamine viib täieliku hävinguni? Kas saladusi on tõesti võimalik peita?
Lugu viib meid Ana ja tema sõprade juurde, kes ühe esialgu lõbusa väljakutse raames satuvad tragöödia keskmesse. Kõnealusel ööl kaob jäljetult tüdruk, aga Ana mälestused sündmustest on hägused. Mis ikkagi juhtus? Milline osa oli temal tolle öö sündmustes? Mida tähendab sõbra kadumine? Saatuslikust ööst hakkavad välja hargnema saladused ja kõhklused, hirmud ja uued julgused, millega paralleelselt näeme Ana minevikku ning kuidas temast sai see, kes ta praegu on.
Lugu viskab pidevalt õhku uusi küsimusi, aga nendele vastamisega ei ole kiiret. Lugejana üritan minna kaasa Ana looga ning kuulata ja mõista tema motiive. Tüdruku mõtisklused sõpruse, elu, leina, hüljatuse, armastuse ja elu valikute üle on liigagi tuttavad enamikele lugejatele. Tegemist on aegumatu looga, kus seisavad silmitsi noorus ja piiratud valikud, ellujäämine ja selle hind väärtustele. Soovitan raamatut kõigile, sest lisaks tuttavale loole on tegemist kaunilt kirjutatud raamatuga, mille kujundid ja keel kaunistavad veelgi enam seda meeldejäävat lugu.
***
Ilmunud: Eesti Raamat, 2023
Tõlkinud: Tiina Kattel
Ignė Zarambaitė „Süngete vete vaimud“ e-kataloogis ESTER
Ellika Eero
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja