Trummilinna elanikud nautisid igati elu oma mõnusas linnas: hommikukontserti, lemmiktoite ja eelkõige nalja ja naeru. Trummilinna nimetati niimoodi seepärast, et linnakese elanikud – eelkõige nende kõmisevad kõhud – meenutasid igat masti trumme. Ühel ööl aga hiilisid pahaaimamatult magavasse linna sissetungijad. Välimus oli neil elegantne, kuid ähvardavalt irevil hambad meenutasid klaveriklahvide ridu. Eks nad olidki pärit Klaverilinnast ja tulid oma ninamehe Steinwayga eesotsas trummilinlasi alistama. Klaverilinlased nimelt uskusid, et just nende muusika on kõigist teistest parem ning seetõttu oleks neil justkui õigus teiste pillide üle valitseda.
Nüüd algasid Trummilinnas rängad ajad. Kõik, mis varem rõõmu pakkus, oli nüüd ära keelatud. Pealik Steinway hirmuvalitsuse all nõuti trummilinlastelt vaikust, ranget režiimi ja igaõhtuseid klaverikontserte. Trummilinna linnapea rahupakkumisele vastuseks heideti ta hoopiski vangikongi. Selline hirmuvalitsus ei saa kestma jääda, otsustasid trummilinlased ja asutasid salaühingu, et üksteist toetades kurjusele vastu panna. Lõpuks mõeldi välja, kust võiks saada abi ja saadeti teele üks ülisalajane kiri. Kiri kutsus kohale Orkestrilinna dirigendi maestro Ottavio Armonico ja temaga koos orkestri, kuhu kuulus palju erinevaid pille. Kõige ilusam muusika sünnib ju pillide kooskõlas, kus iga pill annab oma panuse. Koostöös ja teistest hoolides saadakse jagu kurjast.
„Trummilinn“ on allegooriline lugu, mille tähendusi väiksematele lastele on kindlasti vaja lahti seletada. Pealtnäha räägib see justkui muusikast ja erinevatest pillidest, sügavamal tasandil aga näitab autor oma muret inimeste (või ka kultuuride, riikide) vahel ikka ja jälle kerkiva vaenu, võõraviha, alamaks või ülemaks lahterdamise suhtes. Siiski on siin loos ka palju muusikat, nii näiteks on tegelastele antud n-ö „rääkivad“ nimed. Trummilinna linnapea Pampurio Tamburone perekonnanimi on tuletatud tamburiinist. Eesnimi Pampurio tähistab itaallaste jaoks tõusiklikku, veidi koomilist tüüpi, olles sellise tähenduse omandanud Itaalia illustraatori Carlo Bisi tuntud koomiksisarja järgi, mis ilmus aastatel 1929-1941. Teistegi linlaste nimed kõnelevad trummidest: Grancassa, Tamburelli, Rullanti. Klaverilinna sõjapealik Steinway on oma nime saanud maailmakuulsalt klaveritootjalt, maestro Ottavio Armonico nimes kuuleme muusikatermineid oktaav ja harmoonia.
Suure kirja ja väikese lehekülgede arvu poolest sobib „Trummilinn“ lugemiseks juba algkooliealistele lastele. Loo mitmekihilisuse tõttu pakub raamat mõtlemisainet suurtelegi lugejatele.
***
Ilmunud: Koolibri, 2022
Illustreerinud: Viive Noor
Tõlkinud: Eda Ahi
Bianca Maria Tricarico „Trummilinn“ e-kataloogis ESTER
Jana Orion
Tallinna Kadrioru raamatukogu vabatahtlik
