Rebeka on isaga kaasas isa töökoha jõulupeol Mustpeade majas. Jõulupidu on üsna igav, muudkui kõned ja kõned… Rebeka läheb salamisi kondama ja põnevat ajaloolist maja uurima ning nii ta Gregoriga tuttavaks saabki – ka tollel on peol igav hakanud.
Mustpeade majas ringi luusides juhtub nii mõndagi imelikku. Rebeka kuuleb mingeid kahtlasi samme, kuid näha pole kedagi. Siis näeb ta musta kapuutsiga meest, kes hõljub… Gregor aga arvab, et on ju ilmselge, et Tallinna ühes kuulsaimas kummitusmajas võib näha ja kuulda kummitusi. Ilmselt on need kunagise Mustpeade vennaskonna liikmed, kes omal ajal kahtlast surma surnud. Vennaskonna liikmed muide olevatki sama maja siseõuele maetud.
Lugu läheb veel kummalisemaks. Nimelt leiavad lapsed pärast pidu Mustpeade majast oma taskutest anonüümkirjad. Kirja autor, kes see ka oleks, kutsub lapsi järgmiseks südaööks Raekoja platsi karistussamba juurde. Ja see peab jääma saladuseks! Alguse saab sündmuste jada, kus sees nii kummitusi kui põnevust ning Rebeka ja Gregor asuvad kummituste abiga lahendama üht täitsa kriminaalset lugu.
Mõni minut hiljem lõi Raekoja kell kaksteist korda.
„Vaimude tund algas,“ sosistas Gregor.
„Hea teada,“ märkis Rebeka hapult.
„Kuule, nii ainult öeldakse. Mu vanaema ikka ütleb,“ vabandas poiss.
„Mida iganes. Igal juhul oleme me nüüd siin. Kohe selgub, kas meid röövitakse või juhtub midagi muud jubedat.“ (Lk 29)
Põnev raamat, kuhu lisaks on ka huvitavat ajalugu sisse põimitud. Aastal 2018 ilmus sarja teine raamat „Verega kirjutatud read“ ning aastal 2020 kolmas, „Neitsitorni meedium“.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2017
Illustreerinud: Marko Pikkat
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja