Raamatu tagakaane lühitutvustuses on kirjas: “Kümneaastane Della on alati saanud loota oma vanemale õele Sukile. Kui nende ema vangi pandi, oli Dellale toeks Suki. Kui ema uus mees nad enda juurde võttis, oli Dellale toeks Suki. Kui see mees tegi tema kehaga midagi nii kohutavat, et nad pidid tuhatnelja põgenema, oli Dellale toeks Suki. /…/ Aga kes kaitseb Sukit? Kui Suki üritab ennast tappa, kukub Della maailm kokku.”
Loodan, et see tutvustus ei hirmuta raamatut lugemata jätma, kuna tegemist on lahendustele suunatud noortekaga, milles on põhiline just see, mis saab edasi lastest, keda täiskasvanud on väärkohelnud. Raamat ei ole pisarakiskuja ning ka seksuaalse väärkohtlemise detailidesse ei laskuta. Oluline on hoopis see, kuidas õed hoolimata minevikust püüavad tavalist teismelise elu elada. Kahjuks ei pruugi kogetud traumadest ülesaamiseks piisata vaid stabiilsesse keskkonda jõudmisest. Raamatus tuuakse hästi esile, kuidas väärkohtlemist kogenud noor võib püüda säilitada muljet, et kõik on korras ja midagi pole juhtunud. Ja kuidas laps võib tunda süüd ka olukorras, milles täiskasvanu mõistaks, et ta ei ole kuidagi vastutav.
Õhemapoolse raamatu kohta on ka üllatavalt mitmed kõrvaltegelased meeldejäävad isiksused. Samuti meeldis mulle see, kuidas autor tõi välja olukorra, kus abistavas ametis täiskasvanu valis lihtsama tee ja uskus noore aetavat “lund” (selgitus raamatus), et kõik on nüüd korras ning ei kuulanud teise spetsialisti hinnangut, et noort võiks vähemalt suunata vestlema spetsialistide juurde, kel kogemusi traumade teemal.
Selle reageerimata jätmise tõttu on raamatus ka koht, kus 10-aastane satub nägema oma vanema õe enesetapukatset. Selle kirjelduse detailsuse tõttu ma soovitaks raamatut pigem lugejatele alates 14. eluaastast.
***
Ilmunud: Hea Lugu, 2021
Tõlkinud: Katrin Kern
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kristiina Dalton
Männiku raamatukogu raamatukoguhoidja