Rootsi kirjaniku Emma Karinsdotteri romaanis “Tuhande Tähe saar” elab 11-aastane Tigris koos depressioonis isaga. Tüdruku ema suri autoõnnetuses tüdruku esimesel sünnipäeval. Nüüd kolivad nad isaga väiksemasse korterisse, sest ei suuda vana korteri eest enam maksta. Tigris leiab kolimiskastide vahelt kummalise puust kasti, mille peale on kirjutatud “Lyra asjad”. Lyra on tüdruku ema nimi…
Tigris tahab tunda end emale lähedal ning poeb kasti ja paneb selle kinni. Ta jääb magama ja avastab ärgates end koos kastiga vees hulpimas. Lähedal oleva saare rannal seisab naine, keda Tigris algul oma emaks peab. Tegelikult on see hoopis ema sõber Ariann, kes ütleb, et nad on Tigrist oodanud.
„Kus me õigupoolest oleme?“ küsisin ja vaatasin ettevaatlikult ringi.
Ariann viipas käega mere, ranna, mägede, metsa ja vahutava jõe poole.
„See kõik siin… on Tuhande Tähe saar,“ vastas ta.
„Miks ma kunagi varem sellest saarest midagi kuulnud ei ole?“
„Seepärast, et see saar ja kõik teised saared Lõpmatuse meres on universumi üks kõige vanematest saladustest. Nüüd sa siis tead.“
Ariann näitab Tigrisele tähekivisid, mis vajavad selleks, et iga päev taevas särada, laulu, sõnu ja muusikat. Ariann ja Tigrise ema Lyra mängisid neile. Aga nüüd on Lyra kadunud. Ja Arianni sõnul peab Leo Tigrisele seletama, mis juhtus. Aga kes on Leo? Mis juhtus Lyraga?
Teoses „Tuhande Tähe saar“ liigub Tigris kahe maailma vahel. Ühes on tal vanaema ja vaikselt depressioonist välja tulev isa, teises Lyra, Ariann ja Leo. Ühes elab ta tavamaailma reeglite järgi, teine on täis maagiat ja seiklusi. Mõlemad maailmad aitavad temal ja ta isal endi leinaga tegeleda ja eluga edasi liikuda.
***
Ilmunud: Varrak, 2020
Tõlkinud: Kadri Papp
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Stiina Sild
Kalamaja raamatukogu raamatukoguhoidja