Kas teadsite, et ka luukere võib ära väsida ja unistada pensionile minekust? Eriti kui seljataga on kirev elu anatoomiaklassi õppevahendina ja olek veidi räsitud – alalõualuu kipub logisema ja paar väiksemat kondijubinat on lausa puudu. Nii kolibki luukere koolist elama metsatallu memme ja taadu juurde. Seal alles saab ta endale nime: Juhan.
Kes arvab, et elu metsatalus on igav ja üksluine, see eksib kohe kõvasti. Juhan tutvub teiste taluelanikega (koer, kass, kukk ja kanad) ja trehvab isegi teisi inimesi (mõned naabrid ja vargad). Memme ja taadu kaasavad teda kõigi toimetuste juurde. Kui memme askeldab suveköögis, siis istub ka luukere Juhan seal seltsis ja kui taadu lõikab õunapuuoksi, siis on okste põletamisel Juhangi abiks. Talus on veel lapselapsed, poiss ja tüdruk. Mitmete seikluste eest peab luukere tänama just neid, sest eeskätt lapsed nuiavad, et Juhan ikka samuti kaasa võetaks – vanni ja sauna, voodi alla turvameheks, lumeingleid tegema ja järve laulu kuulama.
Võrumaal elava kirjaniku Triinu Laane jutuvestmise viis on isikupärane, muhedalt lihtne ja loomulik. Ta ei pelga käsitleda ka tõsisemaid teemasid nagu vanadus ja surm. Temalt on ilmunud juba mitu raamatut, ikka võru- ja kirjakeelse paralleeltekstiga „Krutskiline tita = Päähäkääntäv tita“ (2019), „Vana katkine kass = Vana katskinõ kass“ (2016), „Suur must koer = Suur must pini“ (2007, Triinu Ojar).
Juhani-raamatus räägivad võru keeles memme ja taadu. See just annabki lugejale eheda päriselt maal oleku tunde. Sama tuttavat „vanaema-vanaisa juures“ tunnet kannavad ka raamatu illustreerinud Marja-Liisa Platsi pildid.
Täies mahus võrukeelsena saab Juhani juhtumisi kuulata Helüaidas. Raamatut soovitab ka Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Ilmunud: Päike ja Pilv, 2020
Illustreerinud: Marja-Liisa Plats
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jana Orion
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja