Kadri Hinrikuse raamatud on ikka südamlikud, hea huumori ja väikese vimkaga.
Selle raamatu peategelased on seitsmeaastane Marten ja kolmeaastane Mihkel. Need vennad on parajad väänikud, kes vahel ka kaklevad, aga on sellele vaatamata parimad sõbrad.
Poisid käivad metsas maasikal, seiklevad loomaaias, matkavad pargis, käivad kalal ja hambaarsti juures, treenivad politseikoera ja loevad Tähekesest nalju. Nad harjutavad toas tennisepalliga lumesõda, aga päris lumesõjast ei tulegi tol korral midagi välja.
Enamik seiklustest on vanema venna Marteni algatatud, kuid väike Mihkel lööb vapralt kaasa. Mõtteid ja ideid pudeneb mõlemal nagu küllusesarvest ja vanemad ei jõua poiste nutikuse üle küllalt imestada. Kui poisid ei saa Rootsi sõita, siis reisib sinna nende endi asemel ümbrik juuksetukkadega – mis on ju peaaegu sama! Marten läheb tõsimeeli kalale, aga kalaks ei osutu keegi muu kui vannivees suplev väikevend Mihkel.
Murelite pereelu igapäevased seigad ei ole päris tavalised, sest kirjaniku sule all saavad need alati ootamatu pöörde. Näiteks see igavene küsimus: kas võileiba tehes tuleks panna juust vorsti peale või vorst juustu peale? Murelite peres lõpetab vaidluse hoopis tomativõileib.
Selle raamatu puhul on kindlalt täidetud ka hea lasteraamatu tingimus – see on ühtviisi huvitav nii lastele kui täiskasvanutele.
***
Ilmunud: Tammerraamat, 2022
Illustreerinud: Heiki Ernits
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Ebe Otto
Pelguranna raamatukogu juhataja