Elo Selirand „Punane päevik“

Kui sa ei tea, mis ja kes on seltsimehed, KGB ja hirm vaenlase lennukite ees, siis pea end õnnelikuks. Keskkonnas, kus kasvab üles ja õpib 10-aastane kooliõpilane Mai, on sellised asjad tavapärased. Vabal ajal muretseb laps, et KGB viib ta ema ära, koolis aga õpitakse gaasimaski ette panemist ja varjumist. Õpetajaskonnas on nii ükskõikseid ja käega löönuid, kes unistavad vaid koolist põgenemisest ja ameti maha panemisest, kui ka parteifanaatikuid, kelle suurimaks unistuseks on panna kõik lapsed vene keeles rääkima. Sellises koolis ja ühiskonnas peab Mai saama hakkama uue ülesandega, mille head sooritust raskendavad keerulised suhted klassikaaslastega ja esinemisärevus.

Punane päevik on päevik, mille peab Mai kirjutama äärmiselt punasel ajastul. Propagandast lokkavas ja ainult selle najal toimivas süsteemis õpivad kuidagi hakkama saama ka Mai ja tema krutskitega varustatud sõbranna. Viimane õpetab Maile, et kui pole sündmusi ja saavutusi, mida päevikusse kirja panna, siis võib need ju niisama hästi ka välja mõelda. Mai klassikaaslased, kes avastavad päevikut lugedes tema fantaasia viljad, peavad hakkama koos töötama, et rekonstrueerida olematuid sündmusi: suusasõite, koos kokkamisi ja kohtumisi veteranidega, keda pole olemas. Valmiskujul päevik saanuks niisama eeskujulik kui kõige eesrindlikum propagandaleht, kui poleks juhtunud õnnetust. Plaan B, mis tuleb kiirelt välja mõelda, toob endaga kaasa peaaegu et katastroofi.

Elo Seliranna vaimukas ja rohkete värvikate tegelastega romaan on ühtaegu nii uskumatu kui ka usutav – paljud kajastatud sündmustest, nagu näiteks Tšernobõli tuumakatastroof, on kaudsemalt või lähemalt puudutanud kõiki Eestimaa peresid. Seetõttu soovitaksin ma romaani lugeda pigem vanematel klassidel (kuigi tegelasteks on algklasside lapsed), kuna huvitav saab teos olla pigem sellisele sihtgrupile, kel on taustateadmised tollasest ühiskonnast mingilgi määral juba olemas. Romaanis on tajutav ka tugev süžeelisus – potentsiaali oleks tegevustikul filmina kindlasti ning see on ainult loomulik, kuna autor on ühtaegu nii kirjanik kui ka stsenarist.

***
Ilmunud: Tänapäev, 2020

Elo Selirand „Punane päevik“ e-kataloogis ESTER

Annika Lindok, eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga