Mis oleks, kui keset kooliaastat sulle teatatakse, et kuulud katsegruppi, mis saadetakse pooleks aastaks üksikule saarele. Ja seda ilma ühegi täiskasvanuta. Just nii juhtub 5.b klassi õpilase Eriku ja tema kuue klassikaaslasega.
Erik on veendunud, et kõik lapsed tuleks 1. septembril kaitse alla võtta, sest kõik, kellelt võetakse vabadus, noorus ja suvi, vajavad kaitset. Kogu maailm tundub hall ja kõle ning iga järgmine koolinädal on eelmisest hullem. Mida head saakski sündida klassiruumi vangistatud lapsega.
Ühel külmal jaanuarikuu hommikul teatab aga Eriku ema, et ei suuda enam oma õnnetut last näha. Ta on algatanud katseeksperimendi Koolipõlgurid, mille eesmärgiks on lapsed kooli minemise asemel saata pooleks aastaks tühjale saarele, kus neil tuleb ise kõigega hakkama saada. Ainsateks täiskasvanuteks saarel on majakas elavad 93-aastased matuseautoga ringi rallitavad kaksikõed Lauritsad, kellel pole aga mingeid kogemusi laste kasvatuse vallas.
Igal lapsel on oma eripärad, omad tugevused ja nõrkused. Erik tunneb endal olevat vastutust võtta juhi roll. Paika tuleb saada omavahel nii söögi valmistamise kui ka magamise reeglid. Harjuda tuleb olukorraga, kus internetti on võimalik kasutada üksnes külmas välikempsus ja tuppa sooja saamiseks tuleb puid teha ja ahju kütta. On keeruline, aga saadakse hakkama.
Ühe kevadise tormiga satub randa aga ei keegi muu kui koolidirektor ise. Ootamatult selgub, et eksperimenti polegi ministeeriumis kinnitatud, et lapsed on koolist põhjuseta puudujateks märgitud ja ka politsei poolt tagaotsitavateks kuulutatud.
***
Ilmunud: Puänt, 2025
Illustreerinud: Ulla Saar
Ester Urbala „Koolipõlgurid“ e-kataloogis ESTER
Anu Sepp
Tallinna Sõle raamatukogu juhataja
