Lugu jutustab pärdikupojust, kelle ema on kadunud. Ta on väga kurb ja seda märkab liblikas, kes tahab õnnetut pärdikulast loomulikult aidata
Selleks, et liblikas saaks pisikese pärdiku taas emaga kokku viia, peab pärdik liblikale oma ema kirjeldama. Kindlasti on liblikas, kes lendab ju kõikjal ringi, teda näinud! Nii et tema jaoks ei ole mingi probleem ahvilast aidata! Ja muidugi oskab pärdikupoju oma ema kirjeldada. Igaüks ju oskab oma ema kirjeldada!
Ainult et… ei see ega too ei ole pärdiku ema, kuigi liblika poolt leitud tegelane vastab küll pärdikupoisi kirjeldusele emast – kui pärdik kirjeldab, et ema hüppab ja kargab, viib liblikas ta konna juurde; kirjelduse järgi, et ema on pärdikust suurem, otsib liblikas üles elevandi ja nii edasi…
Lõpuks saadakse siiski selgus majja. Sest pärdikupoisi ema on pärdikupoisi sarnane ja nii saabki teda üles leida! Liblikas ei tea seda, et ema on lapse sarnane, sest liblika enda lapsed – röövikud – erinevad emast vägagi. Igatahes, lõpuks leitakse pärdikupoisi isa (kes vastab ka kõigile eeltoodud kirjeldustele) ja siis muidugi ka ema. Ema juba ammugi ootab oma lapsukest!
Kaunite piltidega ja mõnusa rütmiga riimis lugu väikesele lugejale.
***
Ilmunud: Draakon & Kuu, 2019
Illustreerinud: Axel Scheffler
Tõlkinud: Leelo Märjamaa
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja