Sara Pennypacker „Pax“

Üks poiss ja üks rebane – nad on olnud sõbrad ja teineteisele toeks, sest kumbki on oma maailmas üksik. Nüüd aga on saabunud hetk, kus nad lahutatakse, ehkki kumbki ei saa päris täpselt aru, miks peavad asjad just nii minema. Rebane viiakse metsa ja poiss peab asuma elama vanaisa juurde.

Lugu algab sündmusest, mis näib olevat hoopis ühe loo lõpp. Kuid see poiss, Peter, on visa ja kangekaelne, ta otsustab ebaõiglusele mitte alla anda. Ta tunneb ju ka vastutust oma rebase ees – inimeste juures üles kasvanud loom ei pruugi metsas hakkama saada. Juba järgmisel hommikul lahkub Peter salaja vanaisa majast ja asub teele sadade kilomeetrite kaugusele, et oma kallis rebane Pax üles leida ja päästa.

Ühel poisil ei ole aga niisama lihtne omapäi ringi rännata, toitu ja ööbimispaika hankida. Takistusi muudkui kerkib tema teele; kiirelt saab ka selgeks, et täiskasvanud on üpris tähelepanelikud ja kahtlustavad üksi liikuva lapse suhtes. Lisaks juhtub Peteriga õnnetus: ta kukub ja vigastab jalga niivõrd, et omal jõul edasiliikumine muutub võimatuks.

Kas kurva algusega raamatu lõpp võiks olla õnnelik? Kas Peter ja Pax saavad veel kokku? Või leiab kumbki endale uue sõbra, uue perekonna ja uue kodu? Mis tähendust kannab selles loos rebase nimi Pax?

Kindel on see, et nii poiss kui rebane on nutikad, vaprad ja hakkajad. Küllap seepärast kasvaski nende vahele selline tugev side ja usk teineteisesse, mida ei suutnud lõhkuda ei aeg ega vahemaa. Autor uuris ja jälgis selle loo kirjutamseks rebaseid ja nende käitumist ka ise, et kõik võimalikult tõepäraselt edasi anda.

S. Pennypackeri „Pax“ on tunnustatud Hea Lasteraamatu 2019 tiitliga, raamatut soovitab ka Eesti Lastekirjanduse Keskus.

***
Ilmunud: Pegasus, 2019
Illustreerinud: Jon Klassen
Tõlkinud: Karel Allikas

Leia raamat e-kataloogist ESTER.


Jana Orion
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.