Rasa Bugavičute-Pēce „Poiss, kes nägi pimeduses“

Jēkabs on tavaline poiss, kes ei soovi muud kui seda, mida kõik teisedki lapsed: lemmiklooma, lahedaid riideid, sõpradega mängida. Eriliseks teeb teda asjaolu, et ta on ainus nägija pimedate seas. Tema mõlemad vanemad on pimedad, ema sünnist saati ja isa teismeeast alates. Nad elavad pimedate ühiselamus, seega moodustavad lapsena kogu poisi tutvusringkonna pimedad. Igapäevane elu käib seal mõneti teist rütmi mööda ja Jēkabs kui ainus nägija peab maast madalast suurtele inimestele abiks olema.

Jēkabsi kujunemisel on määrava tähtsusega teadmine, et ta on olemas eelkõige selleks, et tema ema soovib tõestada nii endale kui kogu maailmale: ka pimedad võivad olla head lapsevanemad ja saavad hakkama sama hästi. Jēkabs omalt poolt teeb kõik, et olla see kuldne laps, keda alati kiidetakse. See on tema tõestus emale. Suuremaks saades (raamatu peatükid järgivad poisi eluaastaid vanuses 8-15) võtab kohati võimust tüdimus, et miks elu peab olema pidev kalkulatsioon pelgalt kuidagimoodi toime tulemiseks. Vahel õnnestub Jēkabsil kavalusega ka oma tahtmist saada, vahel aitab isa mõne pahanduse ära klaarida, aga mõnikord on küll päris raske ema rahulolu välja teenida. Poiss tahaks aeg-ajalt lihtsalt veidi vabamalt võtta – käia ilma aru andmata väljas ja saata oma tüdrukule telefonis sõnumeid ilma arve suurusele mõtlemata.

Raamatu kirjutamiseks on autor ammutanud inspiratsiooni oma lähedastega juhtunud sündmustest. Tõetruult on kirjeldatud, kuidas Jēkabsi kodus on igal asjal oma surmkindel koht, mida muuta ei tohi või kuidas tänavaremont võib tekitada koduteel täieliku teadmatuse õige suuna osas. Või kuidas peetakse kogupere spordivõistlusi. Jēkabs küll häbeneb oma vanemaid näiteks koolikaaslaste ees, samas hoolib neist nii väga, et isegi oma väikeste petuskeemidega ei lähe kunagi üle piiri.

Raamatu autor Rasa Bugavičute-Pēce on Läti dramaturg, kelle töö on kirjutada näidendeid ja stsenaariume. Ka see nägija poisi lugu on lavale toodud Läti Rahvusteatris, nii raamat kui lavastus on pälvinud mitmeid auhindu (näiteks Jānis Baltvilksi lastekirjanduse auhinna 2020. a). Raamat lisati ka The White Ravens Catalogue 2020 nimekirja, millega tõstetakse esile universaalse teemakäsitluse või innovatiivsuse poolest üleilmset tähelepanu väärivaid laste- ja noorteraamatuid.

***
Ilmunud: Mina ise, 2021
Illustreerinud: Zane Veldre
Tõlkinud: Contra

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Jana Orion
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga