Ühel jõuluõhtul tegi üks isa nagu oleks tal tarvis puukuuri minna. Sinna olid tal peidetud kelk, kingikott ja jõuluvanakostüüm. Arvata võib, et tal oli plaanis oma lastele jõuluvana mängida. Juhtumisi oli aga tol jõuluõhtul õues hirmus libe. Tisler Andersen (nii oli selle isa nimi) libises, kukkus kelgule ja kelk kihutas koos temaga mäest alla. Kihutas täie hooga otsa ühele teisele jõuluvanakostüümis isale, kes samuti tol õhtul läbi lumesaju teel oli.
Tuli välja, et see oli päris jõuluvana ja kuna tema lapsedki ootasid jõuluõhtul kingitusi, siis tuli neil isadel-jõuluvanadel hea mõte vahetust teha. Päris jõuluvana läks tisleri perele kinke viima ja tisler Andersen pidi minema jõuluvana lapsi üllatama. Jõuluõhtul võib ju natuke tembutada!
Ainult et tisler ei teadnud, kus jõuluvana kodu asub. Tegelikult oli seda lihtne leida: tisler pidi minema jõuluvana jälgi pidi tagasi ja mitte eriti kaugele: „ainult mööda kahest kuusest, seejärel kivist ja kännust“ (lk 12).
Millised kingid võiksid rõõmustada aga jõuluvana lapsi, kes on ilmselt harjunud igasuguste imedega? Vastuse sellele küsimusele saad teada juba raamatust.
„Jõuluvanade vahetus“ on humoorikas jõululugu sellest, kuidas ootamatult juhtunud äpardusest saab hoopis süllekukkunud võimalus, kui asjaosalised säilitavad sõbraliku meele ega lähe endast välja. Mõnikord on vaja õige vähe, et tuua palju rõõmu.
Raamat ise ilmus Norras juba aastal 1971 ning vahva lugu vormiti 1916. a ka filmiks.
***
Ilmunud: Varrak, 2021
Illustreerinud: Hans Normann Dahl
Tõlkinud: Sigrid Tooming
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jana Orion
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja