Neile, kes on lugenud E. Lockharti raamatut „Me olime valetajad“, on raamatu“Valetajate perekond“ peategelased juba tuttavad. Kui „valetajad“ olid Johnny, Mirren ja Cadence, siis käesoleva raamatu tegevus viib lugeja nende emade noorusaega. Tegevus toimub 1987. aastal ja ikka sealsamas Beechwoodi saarel, kuhu „valetajadki“ suviti suunduvad.
Harris ja Tripper on saarel tagasi esimest korda kolme, mitte nelja tütrega. Teismelised Caroline, Penelope ja Elizabeth on lugejale tuttavad raamatust „Me olime valetajad“, kuid noorimat õde – Rosemaryd – kohtame vaid siin raamatus. Tema uppus eelmisel suvel. Nüüd püüavad peaaegu kõik perekonnas teha nägu, et Rosemaryt pole kunagi olemas olnudki. Kuidas see kellelgi välja tuleb ja millist mõju neile avaldab, saab teada juba lugedes.
Tüdrukute onu Dean tuleb saarele koos laste Yardley ja Thomasega. Yardley on kaasa toonud oma poisi George´i ning veel paar sõpra – Jeremy „Major“ Majorino ning Lawrence „Pfeff“ Pfeffermani. Teismeliste vahel hakkavad tekkima erinevad tunded sõprusest armastuse ning traagilise lõpuni viiva armukadeduseni.
Lugejad saavad teada, mis saladusi perekond kõik need aastakümned peitnud on. Samuti selgub põhjus, miks Harris enam oma venna Deaniga ei suhtle.
„Valetajate perekond“ on põnevusromaan, mis näitab, kui kaugele võib armukadedus viia. See on raamat, kus perekonna head nime ja au ollakse valmis kaitsma väga äärmuslike vahenditega.
***
Ilmunud: Pegasus, 2022
Tõlkinud: Marge Paal
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Stiina Sild
Kalamaja raamatukogu raamatukoguhoidja