Aidi Valliku selle luulekogu luuletused on kirjutatud ainult ühel teemal – tädi Klaarast. Tädi Klaara on aga nii põnev isiksus, et temast võiks vist kirjutada mitugi luulekogu ja võib-olla isegi paksu romaani või kaks.
Tädi Klaara on nimelt nõid. Ta elab majas metsa sees, kuid vajadusel võib ta koos majaga nagu nipsti hoopis uude kohta kolida. Mõnikord kaovad nad jäljetult, teinekord jääb tädi Klaarat ja tema maja meenutama pirnipuude salu, koormatäis lõnga või miski muu. Tädi Klaara päevad on tegemisi täis, ta keedab oma rohtusid ja koristab, ravib haigeid ja teeb lõket. Ikka juhtub, et mõne asjaga lood ei laabu. Ette võib tulla jonnivaid voodeid ja vaipu või tekib jama habemega või kingade ostmisega. Enamasti saab asjad sõrmenipsuga jälle korda. Mõni nõidus läheb vahel aga nii untsu, et tädi Klaara peab paremaks lihtsalt jalga lasta.
Nõial peab mõistagi lemmikloomi ka olema, tädi Klaaral on „nõiduslikult süsimust“ ja jutukas kass (lk 78-79) ja koerakene, kes on „must nagu öö ja karvane kui tont“ (lk 80-81) ja lisaks veel üks purki püütud kõhuvalu.
Aidi Valliku värsid on humoorikad ja hoogsad, Lumimari illustratsioonid samavõrra hoogsad ja samas õrnalt õhulised. Raamatus on luuletused jagatud tsükliteks, nii saad tutvuda nõia eluga ja iluga, nõia koduga, talvega ja tööga ja kõige lõpuks nõia nunnudega ehk lemmikloomadega. Raamatu tagakaanelt leiab kümme olulisemat fakti tädi Klaara kohta.
***
Ilmunud: Lugu-Loo, 2022
Illustreerinud: Lumimari
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jana Orion
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja