Lugu räägib ühest vanamehest, kelle päevadesse toob rõõmu tema sõna otseses mõttes kullakallis kass. Viimane elab nagu tõeline kuninga kass – peremehe poolt hoitud, hellitatud ning hea ja paremaga toidetud. Peremees toob kassile iga päev värsket kala ja vahukoort, mille peale ta vanameest rõõmustades nurru lööb. Kuna soe ase ja maitsev toit on kassi jaoks alati olemas, ei olnud ta kunagi avastanud, et nende majal on ka kelder. Seal elab veel seltsilisi – hiirepere. Nemad omakorda ei olnud keldrist väljas käinud, kuna vanamees tõi igal sügisel sinna värsked juurviljad ja nad ei pidanud toitu mujalt otsima. Vanamees aga märkas, et juurvilju on näksitud ning hakkas hirmuga kahtlustama, et majas on hiired. Päriselt ta seda siiski ei uskunud, sest arvas, et kuna majas on kass, oleksid hiired juba ammu kinni püütud.
Ühel päeval hakkas hiireisale huvi pakkuma, mida majas veel põnevat olla võib peale keldris leiduvate juurikate. Hiirepere oli väikese avastusretkega kohe nõus. Tuppa jõudes ei jäänud neile märkamata köögilaua all magav kass. Hiireisa asus julgelt kassi äratama, kuid too magas sügavalt edasi. Seejärel hakkas kogu hiirepere ühiselt elukat äratama. Küll sikutati kassi vurrudest ja lasti tema peal liugu, hiireema aga noppis kohevaid sabakarvu kudumislõngaks. Kuidas lugu edasi läheb ja kas kass ärkab lõpuks üles, jääb avastamiseks juba raamatust.
Raamatut illustreerib rohkelt suuri armsaid pilte, mis aitavad värvikalt ette kujutada, kuidas vanamehe, kassi ja hiirepere elu üksteist segamata käib. Raamat “Kullakallis kass” valiti konkursil “5 kauneimat Eesti lasteraamatut” 2022. a võitjate hulka.
***
Ilmunud: Tammerraamat, 2022
Illustreerinud: Catherine Zarip
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Aiddy Mölder
eestikeelse kirjanduse osakonna praktikant