Raamatu pealkiri ajab keele sõlme. Sellest sai abi, kui kordasin seda mitu korda järjepanu. Ometi jäin mõttesse, et mis pealkiri see ometi küll on. On see kellegi nimi? On mõni ese sellise kohati eriskummalisena tunduva nimetusega? Kuid ei, Manilundila on nimeks imelisele, kuid ohtlike varjunditega võlumaale, mida valitseb salakaval Nerilla.
Manilundilasse viib meid seiklema Emilia Lilian Mildred Aleksander, omadele lihtsalt Emmi. 9-aastane vapper tüdrukutirts, kes elab kauni Vaherlaane Valges Vahermajas oma leebe ema Viviani ja alatasa kärkiva vanaema Sofiaga. Emmi on nääpsuke tüdruk, kelle ainsateks kaaslasteks on kaugete esivanemate maalid pööningutorni seintel.
Ühel päeval märkab ta terane silm õunaaias saladuslikku liikumist ning ta tutvub seeläbi lähedalasuvasse Hemi linna kolinud Martiniga. Martinist saab Emmi esimene tõeline sõber, kes ei ripu pildiraamiga seinal.
Kõige enam valmistab Emmile siiski muret see, kus on tema isa ning miks keegi talle isa kadumisest ning saatusest rääkida ei taha. Ema suudab alati kõik isaga seonduvad teemad ja küsimused osavalt mujale suunata ning Emmi vastusteta jätta. Seeläbi jääb Emmil vastuste saamiseks vaid iseendale loota ning õige pea leiab ta ülimalt ohtliku, kuid ainsa võimaluse läbi fantastilise Manilundila oma isani jõuda, et oma küsimustele vastused saada ning alistada kuri Nerilla, kelle võim on aja seisma pannud.
Oma retkel kohtub ta väga eriskummaliste tegelastega. Parimateks kaaslasteks on Emmile sel raskusi trotsival teel truu kravant Puula, nuiam “näh-näh” Klimper ning taltsutaja Villem Velleman – karune, kuid suure südamega mees. Väike tüdruk suures Manilundilas – kummaliste, seletamatute ja imeliste nähtuste maal.
Olen ääretult õnnelik, et sain olla kaaslaseks väikese Emmi suurtes seiklustes.
Raamat on minu jaoks täiskomplekt – suurepärane loometöö autorilt ning kaunis kaanekujundus minu lemmik-illustaator Marge Nelgi poolt.
***
Ilmunud: Varrak, 2023
Maian Kärmas “Manilundila” e-kataloogis ESTER
Marelle Kirnmann
Väike-Õismäe raamatukogu juhataja