„Orbude rong“ muudkui sõidab ja sõidab Siberist Leedu suunas. Sõit on pikk ja Algis, 13aastane Leedu poiss hüüdnimega Algiukas, kes samuti selles rongis viibib, hakkab meenutama, kuidas ta Siberisse sattus.
Oli sõda ja siis okupeeris Nõukogude Liit Leedu. Oma võimu näitamiseks ja hirmu külvamiseks hakati tavalisi inimesi kõikvõimalikel põhjustel vaenlasteks kuulutama ja sel ettekäändel neid kodudest minema viima võimalikult kaugele. Siberisse, sest sellest kaugemat kohta ei ole. Nii juhtus ka Algiukase perega – ühel hommikul, täpsemalt 14. juunil 1941. aastal prõmmiti uksele ja tuppa tungisid sõdurid, kõigil kästi kiirelt asjad pakkida ja vankrisse ronida. Esialgne lootus koju tagasi pöörduda kadus peagi…
Üksikute mälupiltide ja sündmuste kaudu meenuvad Algiukasele pereliikmed ja teised inimesed, kellega ta oma teekonnal ja Siberis kokku puutus. Kooli kõige ilusam õpetaja, kes kutsub alati kõiki laulukoori. Kirjakandja, kellest nähti ainult vaguniluugist sisse pistetud kätt. Hääle kaotanud ema, perest lahutatud isa, lokkispäine õde Dalia ja Jaapanist vaimustunud tädi Petronėlė… Küüditatud kogevad mõistusevastast julmust nende poolt, kes arvavad, et on tugevad ja võimsad. Ja kogevad uskumatut headust ja lahkust nende poolt, kellelt on niigi võetud kõik. Siberis olles igatseb Algiukas õuna- ja meelõhnalist Leedumaad, tagasi jõudes igatseb kalleid inimesi, kes jäidki Siberisse. Kaugeltki kõik ei jõua Siberist tagasi koju, kes aga jõuavad, nendega jäävad alatiseks mälestused ja lein.
See on raamatu autori J. Vilė isa ja tema pere küüditamise lugu. Ta pani selle kirja, sest tundis vajadust oma lastele rääkida nende vanaisast, oma isast.
Raamat kajastab sündmusi, mida ei tohi unustada ja mis puudutavad mitme rahva südameid. Selle tõenduseks on arvukad kirjandusauhinnad autorile ja illustraatorile mitte ainult Leedust, vaid ka Lätist, Itaaliast, Saksamaalt.
***
Ilmunud: Draakon & Kuu, 2022
Illustreerinud: Lina Itagaki
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jana Orion
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja