Magalarajooni kortermajades elab oma pisikeste mullikeste sees kümneid perekondi, keda teistest samalaadsetest eraldavad vaid betoonist seinad. Neljateistaastase Monica koduseinad on koos tüdrukuga näinud elu, mis võiks kuuluda ühte pikka ning muutumatusse filmi, mille peategelane pidevate joomise ning vägivallatsemisega hävitab järjekindlalt oma pereliikmete vaimset tervist ja turvatunnet.
Suvevaheaja alguses on Monicale ning tema vennale Tarmole selge: kõik, mis seni on olnud, peab muutuma. Peavad lõppema omaenda kodus ringi hiilimised, öised peksud ja kasuisa väljaelamised, et kaoks see üheainsa mehe poolt tekitatud pinge, mis justkui needus kogu korteri peal lasub. Ema peab vastu võtma otsuse iseenda ja oma laste kasuks, ta peab Meelise perekonnast välja heitma. Sellise otsuse vastu võtmine ei osutu aga nii lihtsaks, kui tüdruk arvab ning viimased võimalused, mida alkohoolik enese parandamiseks palub, muudkui kuhjuvad. Monicale tundub selline käitumine mõistetamatu ning rumal, kuid armastust ema vastu ei suuda hävitada ükski tegemata jäänud otsus või katteta lubadus. Mure omaenda tuleviku pärast püsib vaheaja vältel kindlalt tüdruku õlgadel, kuid suvel on pakkuda ka kõige õnnelikumaid päevi maailmas, kus elu on tulvil rõõmu ning äsja kohatud armastust. Nii headel kui halbadel päevadel võib Monica mõtetest leida huumorit, olgu see siis irooniline või siiras. Minevik oli kibemagusarmsalt õnnelik siis, kui isa veel elas ning kõik oli hästi, kuid tulevik võib saada niisama helgeks. Tädi Tiina toel ning Kusti siira armastusega võib nii Monica kui ka tema ema ja vendade elu jälle elamisväärseks muutuda, kuid kahjuks peab enne seda kõik täielikult kokku kukkuma.
Maarja Astover on tükikese Monica Jane elust kirja pannud päeviku vormis. Sel moel on lugejal võimalus tüdrukut isiklikumalt ning sügavamalt tundma õppida, saades vahetult aimu motivatsioonidest ja tunnetest, mis tegelast ajendavad. Monica justkui põgeneb päeviku lehekülgedele, et uuesti läbi mõelda päeval toimunud sündmused. Tüdruku peas käib pingeline võitlus positiivsete ja negatiivsete mõtete vahel, kuid kirjutades ja arutledes on võimalik nende keerukusest ning mitmetahulisusest aru saada. Päevikuridu kirjutades elab Monica välja oma rõõme, kurvastust ja pettumusi, kuid märkab ka iseenda ning oma pereliikmete käitumisviiside sügavamaid põhjuseid. Raamatu autor on teksti kirja pannud kõnekeeles, kasutades slängi, lühendusi ja vandesõnu. Selline esitusviis peegeldab aga tõepäraselt noore inimese mõtteid ja suhtlusviisi.
Monica Jane perekonna lugu kõnetab mitmeid ühiskonna valupunkte, kuid kõige enam jääb raamatu lehekülgedelt kajama positiivne mõte, mille järgi on igast keerulisest olukorrast võimalik alati väljapääs leida, kui osata vaid abi küsida ning seda ka vastu võtta.
***
Ilmunud: Mäepealse, 2022
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Lilithy-Ly Erk
Eestikeelse kirjanduse osakonna vabatahtlik